2019. aasta Norra külastus jättis meile kustumatu mälestuse ning lubaduse kindlasti tagasi minna. 2022, kui reisimine taaskord "normaalseks" muutus, oli järjekordne roadtrip ainumõeldav variant (lennureiside tõrked ja tühistamised jms on/oli post-covid reaalsus) ning Norra ja Lofoodid tõsise kandidaadina laual. Pärast pikki arutelusid, poolt ja vastu argumente, saigi reisisihiks taas Norra.
Parim variant Põhja-Norra jõudmiseks oli meie jaoks öörongiga läbi Soome ning sealt autoga edasi. Teekonda planeerides kasutasin abimehena Norra Turismiagentuuri kodulehe abi, eriti just nende "scenic route" sektsiooni. Ööbimiskohtadeks otsustasime sel korral võtta kas hotellid või majakesed ning need eelnevalt ära broneerida. Allpoololeval kaardil on need ka kenasti tähistatud. Distantside, ööbimiskohtade ja sõiduaegade planeerimiseks olid mul abiks järgnev tabel ja Google kaart.
Põhja-Soome maastik pakkus juba silmailu, eelkõige järvede näol. Võtsin esimest korda sel reisil välja drooni ning tegin esimesed pildid.
Drooniseadused Norras sarnanevad vägagi EL seadustele, nõutud on vaid lisaks kindlustus (mida mul kahjuks ausalt tunnistades polnud). Siiski otsustasin enne reisi taotleda lennuloa, teha Norra droonieksami ning maksta riigilõiv. Eksam oli inglise keelne, valikvastustega ning mitte väga keeruline.
Kilpisjärvist lahkudes ei läinudki palju aega, kui jõudsime Norra. Maastik muutus, vaated muutusid. Rohkem kärestikke, kõrgemad künkad, lumised tipud.
Jõudsime omadega Senja saarele. Senja scenic route oli täpselt nii äge ja kaunis, kui kirjeldatud. Tungeneset ja Bergsbotn on kohad, mida kindlasti soovitan sel teel külastada.
Senja Fjordcamp väärib omaette sektsiooni ja kirjeldust. Veetsime seal 2 ööd, äärmiselt meeldiv kogemus, nii majutuse ja teeninduse, kui ka toitlustuse osas. Sõin seal oma senise elu parimat munaputru, restorani menüü oli väga hea ning peakokk meeldiv ja tore vestluskaaslane.
Torskenis võtsime ette ka matka Midtertind'i otsa. Kohati 45-kraadine tõusunurk, palav ilm ning parmud tegid sellest ronimisest paraja katsumuse, tasuks aga kaunid vaated ning lumesõda Steniga mäe tipus.
Liikusime kindlalt Lofootide suunas, Scenic Route Andøya oli samuti nii kaunis ja hingemattev nagu reklaamitud, kindlasti soovitan peatuda Bukkekjerka juures.
Paar soovitust Senjalt Andøyale jõudmise kohta ka. Kindlasti soovitan ette võtta sõit Gryllefjord-Andenes praamiga. Kuna see on üsna populaarne marsruut, praami mahutavus on piiratud ja reise toimub 3 korda päevas (suviti 4x), siis tuleks varuda aega ning järjekorda varem kohale minna. Meie läksime päeva esimese praami jaoks (väljumisaeg 11:00) järjekorda valmis juba kella 8:00ks, et kindlasti peale saada. Ning ausalt öeldes, me ei läinud üldse mitte liiga vara kohale. Praamilt mahajäämine oleks tähendanud 10h autosõitu ning maalilistest vaadetest ilma jäämist. 1:40 kestval praamisõidul on aga võimalus nautida avamerd ning hea õnne korral näha ka erinevaid vee-elukaid. Meil õnnestus näha mitmel korral pringleid (binokkel kaasa!).
Lõpuks jõudsime omadega Lofootidele. Peatuskohaks sai kaheks ööks Reine asula ning Toppøy Rorbuer majake. Kindel soovitus külastuseks ning ööbimiskohaks - asukoht ning vaated olid lihtsalt hindamatud.
Polaarpäev ja vaated olid uus ja omaette kogemus. Kogu reisi vältel saatis meid suurepärane ja mitte-norralik ilm, mis pakkus võimaluse nautida kauneid pilvituid ning päikselisi vaateid. Eelviimasel ööl Lofootidel otsustasime olla pikalt üleval ning polaarpäeva nautida ning jäädvustada. Käisime ära ka Å külas - Lofootide tipus, nii kaugel, kui lihtsate vahenditega (autoga, jalgsi) üldse pääseb.
4. juuli - Steni sünnipäev! Tähistasime päeva süstasõiduga fjordide vahel.
5. juulil alustasime tagasiteed. Ja nagu tellitult pöördus ilm jahedamaks ja vihmaseks, et autosõit oleks mugavam ja meeldivam 🙂 Viimased vaated ja droonikaadrid Norrast ja selle võimsast loodusest.
Kui huvitab, siis tegin iga päeva lõpus ka väikse videokokkuvõtte ning need on nähtaval minu Instagramis
© 2026 Rando Kall